09 märts Kui beebi on tõbine…
Sellel soojal sügis-talve perioodil on Patrik haige olnud 3 korda ja need on olnud kõige kohutavamad päevad minu elus. Nii südantlõhestav on vaadata palavikus või nohust tilkuva ninaga beebit mänguasjadega toimetamas, justnagu üritaks ta oma „töö“ ära teha, et ruttu tudule minna.
Patriku esimene haigestumine oli siis, kui ta oli viie kuune. Ühel hommikul ärgates tuli tema tavapärase valjuhäälse jutustamise asemel suust välja vaid üks piiks. Olin valmis juba kõige hullemaks, et sellele järgneb ka palavik, nohu ja köha. Õnneks aga möödus Patriku häälekaotus sama kiirelt, kui see tuli. Kolme päevaga oli minu kraaksuv kanaarilind tagasi ja hommikud said taas alata Patriku äratushüüuga. Mida siis teha beebiga, kes on oma hääle ära kaotanud? Mina toimisin nii: esiteks määrisin teda igal hommikul ja õhtul hanerasvaga. Määritud said tallaalused, rind ja selg. Teiseks oli meile suureks abimeheks inhalaator. Tegin Patrikule kolm korda päevas auru füsioloogilise lahusega. Eks kõik lapsevanemad teavad, kuidas see beebile auru tegemine välja näeb – pool aega kulub huvitavate tegevuste väljamõtlemiseks, et beebi paigal püsiks. Aga tundub, et hanerasv ja inhalaator tegid oma tööd hästi.
Teine ootamatu haigestumine oli umbes kuu pärast häälekaotust. Olin ise juba nädal aega võidelnud palaviku, nohu ja kurguvaluga ning lootsin südamest, et Patrik minult pisikuid ei saa aga siis see ikkagi juhtus. Seekord tekkis Patrikul kõrge palavik. Hommikul ärgates oli tema temperatuur 38,2 kraadi. Ma olin murest murtud ja ei osanud kohe esialgu midagi peale hakata, sest sellist palavikku reeglina veel rohtudega alandama ei peaks. Helistasin lastearsti infotelefonile ja sain sealt väga häid soovitusi. Esiteks tuleb laps paljaks võtta. Ei mingit teki sisse mässimist! Ka mähkmed tuleb beebil ära võtta, võimalusel ka päevased uned mähkmeteta teha või siis une ajal mähkmed lõdvemalt jalga panna, et õhk liikuma pääseks ja õhuke lina beebile peale panna (mitte paks tekk). Õue ei tohi palavikus beebiga minna. Rinnalapsele võib tihti süüa pakkuda ning lisatoitu söövale beebile anda tavapärast toitu (püree, puder jne). See on hea märk, kui beebil on isu. Sain ka teada, et palavikualandajat tuleks anda siis, kui beebil on kehatemperatuur pikka aega 38,5-39 vahemikus või kui beebi tunneb ennast väga kehvasti. Patrik oli õnneks selline tubli toimetaja aga unevajadus oli tal märgatavalt suurem. Nii ma siis lasin tal alasti mängida ja iga tunni tagant tegime väikse uinaku. Õhtul tõusis tal palavik ja lõpuks kasutasime ka palavikualandajat. Kõige piinarikkam oli öine beebi kraadimine, sest mulle tundus ta jube kuum olevat aga kraadiklaas näitas 37,7. Nii ma siis iga paari tunni tagant kiusasin teda kraadimisega. Hommikuks oli palavik läinud ja tagasi enam ei tulnudki. Ja õnneks ei tekkinud tal ka muid haigusesümptomeid.
Ja nüüd oleme nädal aega võidelnud nohuga. See on nendest kolmest ikka kõige hullem! Humer, Rhinomeri ninapump ja inhalaator on meie suurimad „sõbrad“ hetkel. Kõige hullem asja juures on see, et Patrik vihkab seda ninapumpa. Aga kuna ta veel nuusata ei oska, siis peab teda kuidagi nohuga aitama. Nohu puhul on veel soovitatav tõsta beebi pea magamise ajaks kõrgemale. Mina asetasin voodi madratsi alla raamatud, et ta pea oleks kõrgemal. Samuti on soovituslik panna marli või riide sisse hakitud või pressitud küüslauku ning asetada see beebi lähedusse. Mina võtsin appi ka mõned refleksoloogial põhinevad massaaživõtted ja usun, et sellest oli abi. Põhilised punktid, mida masseerida tuleb, on varvastel. Kirjeldan paari võtet, mida ma Patrikul nohu puhul kasutasin.
- Ringita pöidlaga beebi suurel varbal ja seejärel suru suure varba padjandit (korda 3-4 korda, esialgu paremal jalal ja siis vasakul).
- Suru pöidla ja nimetissõrmega kõiki beebi varbavahesid (korda võtet 2-3 korda, esialgu paremal ja seejärel vasakul jala). Massaaživõtteid teha mõõduka tugevusega, nii, et beebil valus poleks.
Hoidke oma pisikesi haiguste eest ja soovin teile tervisest pakatavat kevadet!