09 märts Beebi kognitiivne areng esimesel eluaastal
Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda.
Taju võimaldab lapsel uurida oma ümbruskonda. Näiteks mänguasjaga mängides saab laps informatsiooni selle kohta, millise tunde tekitavad erinevad materjalid neid käes hoides või hoopis, kui erineva tunnetuse tekitavad kergemad ja raskemad peos hoitavad esemed. Läbi taju õpib laps ka objektidega manipuleerima ehk õpib mida mänguasjaga teha saab.
Vastsündinu on võimeline eristama oma ema häält teistest häältest. See viitab sellele, et ema hääl salvestatakse pikaajalisse mällu juba siis, kui beebi on alles üsas. Samuti hakkab laps üsna varakult mäletama korduvaid tegevusi näiteks vannitamine, riietamine, mähkimine ja toitmine. Umbes 6 kuune laps hakkab eelistama uusi ja põnevaid objekte tuttavatele. Umbes 9 kuune laps on võimeline meenutama ja oma mälust informatsiooni otsima – eelnevalt oli laps võimeline vaid ära tundma tuttavaid olukordi ja inimesi.
Lapse mõtlemisvõime on tihedalt seotud tajuga. Esialgu on lapsed võimelised mõtlema tajudes konkreetset olukorda aga nad ei suuda kasutada veel mõtlemist tegevuste planeerimiseks. Uute oskuste omandamisel on väga oluline ka lapse tähelepanu ja keskendumisvõime.
1. elukuu
- Vaatab inimesi hetkeliselt
- Jälgib ümbrust
- Beebi silmad jälgivad liikumist (näiteks kui jalutad toas)
- Otsib silmadega heliallikat
2. elukuu
- Naeratab, kui temaga räägitakse
- Beebi jälgib mänguasja silmadega (paremalt vasakule ja ringselt)
- Beebile naeratades naeratab ta vastu
- Beebi söömis- ja magamisharjumused hakkavad regulaarsemaks muutuma
3. elukuu
- Beebi häälitseb, kui temaga jutustad
- Reageerib näo kadumisele vaateväljast
- Jälgib mänguasja koos pea liigutusega
- Huvitub oma sõrmedest, paneb käsi suhu
4. elukuu
- Pöörab pea heliallika suunas
- Näitab erinevate häälitsustega oma emotsioone välja (näiteks võib keelduda söömisest, kui reageerid liiga hilja)
- Beebi uurib oma käsi ja mängib mänguasjaga
- Sirutab käe rippuva mänguasja poole ja haarab sellest kinni
- Paneb mänguasju suhu
- Beebil võivad tekkida eelistused mänguasjade suhtes
- Beebi võib rutiinimuutusele reageerida halva meeleoluga (näiteks kui une- või söögiaeg jääb vahele)
5. elukuu
- Beebi on huvitatud oma ümbrusest
- Kui beebiga jutustad, siis ta kuulab ja kui sina vaikid, siis jutustab tema – tekib suhtlus
- Tunneb ära tuttavaid nägusid
6. elukuu
- Naeratab ning reageerib peegelpildile
- Kopsib mänguasjaga vastu alust
- Leiab üles pooleldi peidetud mänguasja
- Hakkab mänguasju kasutama erinevatel eesmärkidel – teeb klotsidest trummid või paneb neid suhu
- Beebi hakkab kasutama mänguasjana erinevaid igapäeva tarbeesemeid (näiteks kauss, lusikas, telefon)
- Viskab esemeid maha ning ootab, et sa need talle tagastaksid (võib teha seda mitu korda järjest ja pidevalt)
7. elukuu
- Otsib mahakukkunud eset
- Meeldib peitusemäng – tõstab ülesse ümberpööratud topsi või vaatab teki alla
- Proovib kätte saada käeulatusest kõrgemal olevaid esemeid (on aeg mõelda ohutuse peale!)
- Beebi hakkab reageerima oma nimele, nimi saab osaks beebi identiteedist
8. elukuu
- Beebi huvitub mänguasjade pisikestest detailidest
- Jälgib sinu tegevusi
- Hakkab ise sööma, kasutades selleks oma käsi (see võib olla päris segadusttekitav aga lase lapsel iseseisvat söömist praktiseerida – see arendab beebi enesekindlust)
9. elukuu
- Matkib sinu öeldud silpe
- Beebi kasutab suhtlemiseks erinevaid häälitsusi, žeste ja näomiimikat
- Beebi kordab erinevaid tegevusi mitmeid kordi järjest, niimoodi tegutsemine võimaldab beebil aru saada, kuidas asjad töötavad (katsetamine suurendab beebi enesekindlust)
10. elukuu
- Beebile meeldib koos sinuga mängida
- Saab aru kergematest käsklustest – tule, anna, too
- Kasutab objekte mitmel erineval viisil (näiteks taob puulusikat vastu lauda ja pead ning viskab lusika lõpuks maha, ta katsetab ja kordab neid tegevusi mitu korda järjest – see on oluline beebi õppimisprotsessis)
11. elukuu
- Vaatab raamatust pilte
- Võib hoida tassil sangast
- Imiteerib nähtud liigutusi (näiteks pühib lapiga põrandat/lauda)
12. elukuu
- Paneb kuubikuid topsi/karbi sisse
- Pöörab raamatus lehekülgi
- Beebi leiab raamatus üles õige pildi, kui temalt seda küsida (näiteks: kus kiisu on?)
- Leiab kergesti ülesse peidetud asja (beebi jaoks võib juba igavaks muutuda mäng, kus emme peidab ennast käte taha – see on talle juba liiga lihtne)
- Laps aitab sul ennast riietada (tõstab jalga või sirutab käe)
- Hakkab kasutama objekte eesmärgipäraselt (näiteks joob tassist või proovib harjaga juukseid kammida)
Maarja Säde